Mu meel unus mägede taha” on lavastus sellest, kuidas unistada ja miks me mõnikord seda teha ei julge. 

Rännaklavastuse käigus jõuab publik unistustemaale, kus on asjad korrast ära - maa, kus peaks kasvama inimeste unistused, on viljatuks jäänud. Keegi salapärane tegelane on end unistustemaal sisse seadnud ja teeb kõik selleks, et unistuste taimed seal enam ei kasvaks. Koos unistustemaa elanikega tuleb publikul aidata see salapärane tegelane alistada ja inimeste unistused päästa. See pole aga lihtne, sest selleks, et unistustemaale üldse pääseda, peab ühest oma meelest peaaegu loobuma.

Kui üks meie meeltest on puudu või töötab osaliselt, siis mida ja kuidas teised meeled tajuvad? Kui meie nägemismeel on osaliselt halvatud, siis mis juhtub teiste meeltega? Unistustemaal saab kuulda, haista, kompida ja ise käed külge lüüa, et unistustetaimed ikka kasvama hakkaks. Etendusest ei puudu ka maitseüllatus! 

NB! Lavastus ei ole mõeldud ainult nägemispuudega (nägemisjäägiga) lastele, vaid ka nö normnägijaile. Parima elamuse saab kogu perega osaledes! Etenduse käigus jagatakse pealtvaatajatele vaegnägemist imiteerivad prillid, mida on soovitav kanda kogu etenduse vältel. Läbi ühise kogemuse õpime puuetega inimesi paremini tundma ja neist aru saama. Seetõttu on etendustele oodatud ka klassid, milles õpivad üks või mitu nägemispuudega last.

Sihtgrupp: 7+

 

Etendajad: Sylvia Köster, Aita Vaher, Marek Tammets

Lavastaja ja idee autor: Kaido Rannik

Dramaturg: Piret Jaaks

Kunstnik: Triin Simson

Heli: Madis Kreevan

Valgus: Aleksandr Mirson

Konsultant: Olga Ilgina


Lavastuse valmimist toetasid Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet ning Eesti Kultuurkapital.

rongiryyv2Lavastus "Rongirüüv" on osa Euroopa kultuuripealinn
Tartu 2024 lisaprogrammist.

Miksteater toob 2024 aasta suvel Karilatsi Vabaõhumuuseumis lavale tõsielul põhineva võrukeelse uuslavastuse "Rongirüüv". See on lugu teise maailmasõja järgsest vabadusvõitlusest ja Eesti mehe enesetõestamise vajadusest. Tegevus põhineb tõestisündinud lool: 11. detsembril 1948 kaaperdasid metsavennad Johannes Heeska juhtimisel Võrumaal Sõmerpalu jaama lähedal üliturvatud reisirongi ja röövisid sealt 152000 rubla põllumajandusmaksu raha. Seda tegid vaid 7 metsavenda, kes suutsid jätta mulje, et neid on väga suur hulk. Rööv lõppes inimohvriteta.

Ma Südamest Ja Meelest

Lavastaja, kunstnik: Kristo Toots

Muusikaline kujundaja: Emma Elisabeth Toots

Valguskujundaja: Martin Meelandi

Laval: LIINA-MAI PÕLDSEPP (viiul, hiiu kannel, laul), JAKOB ERMANN (viiul, laul), MIRTEL METSMAA (viiul, laul), MIHKEL SILDOJA (lõõts, laul), RANDMAR TUULEMÄE (kontrabass, laul), RIKO MISNIK (lõõts, laul), EMMA ELISABETH TOOTS (viiul, laul)

Rahvakoraalide lavastus kestab orienteeruvalt 30 minutit.

RAHVAKORAAL EHK RAHVAPÄRANE KORAAL – KIRJALIKEST ALLIKATEST PÄRIT (KIRIKU LAULURAAMATUD), KUID KOHALIKU SUULISE LAULUTRADITSIOONI LÄBI FOLKLORISEERUNUD LAULUPÄRIMUS.
(HELEN KÕMMUS)

Rahvakoraalide kontsertlavastuse esmaesitus toimus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 30. novembril 2023

Täname: Heino Elleri Muusikakool, Ivika Hein, Maret Merits.

Usu või ära usu, aga ühes fotosalongis satuvad fotograaf ja klient vanu fotosid uurides juhuslikult ühe saladuse jälile. Ühelt kliendi fotolt on tema vanaema kõrvalt keegi välja lõigatud. Kes ta võis olla? Kas vanaisa, keda tal kunagi pole olemas olnud?  Miks ei tea ta endiselt oma vanaisast midagi? Ja miks on ta sealt välja lõigatud? Koos pilte elustades lahendavad nad ühe vana mõistatuse, mille lahendus nende endi jaoks on hoopis üllatav.

Maestro - meister (helikunstnike, harvemini muude kunstnike austav nimetus)

 

Dirigent ja helilooja Maestro ning tema teener valmistuvad õhtuseks kontserdiks. Sel õhtul ei lähe aga kõik nii nagu tavaliselt. Lisaks muudele sekeldustele käivad Maestrol aeg-ajalt tohutud peavaluhood. Need on nii piinavad, et viivad ta justkui teise maailma, kus reaalsus on pea peale pööratud. Maestro saab teada, et tal on ajukasvaja. Ning siis külastab Maestrot ...

 

Vana-Kreeka muistendid ja müüdid on vastu pidanud aastatuhandete pikkusele ajaproovile ja kuuluvad inimkultuuri alusmüüri. Neid lugusid tundmata ei mõistaks me paljusid maailmakultuuri suurteoseid nii kirjanduses, muusikas, teatris, kujutavas kunstis kui mujal. Midagi neis lugudes on inimesele nii omast ja aegumatut. Müüt Prometheusest on lugu vabadusest ja oma põhimõtetele kindlaksjäämisest. Tuli, mille Prometheus Zeusilt varastab ja inimestele kingib, tuletab meelde, et oma südames tuleb seda tuld hoida, et see ei kustuks.

Millised olid Vana-Kreeka jumalad? Kas ka jumalatel võib olla igav? Kas ka jumalad võivad olla kadedad? Kuidas tekkisid maa peale esimesed inimesed? Kuidas nad endale tule said? Ja miks kannavad inimesed kividega sõrmuseid?

Võrukeelse lavastuse "Pagulased" tegevus toimub Lõuna-Eesti väikeses külakeses, kus askeldavad omakasupüüdlikud eurorehepapid, kes toimetavad kõiki oma tegemisi vaid raha nimel. Oodatakse pagulast Lähis-Idast, kelle eest loodetakse suuri eurotoetusi. Neile saabub külla hoopis öko- ja joogahuviline linnamees, endine õhumüüjast börsimaakler. Ta on otsustanud aja maha võtta ja maale rahu otsima tulla. Omamoodi pagulane ju temagi, kuid tema eest ei saa toetusi. Tekkinud konflikti valguses mõjub lilleõiena keset sõnnikut vaid linnamehe ja peretütre vastastikune sümpaatia.

Kusagil kaugel, üsna meie keskel elavad kulplased. Kulplased on kilplaste sugulased, kusjuures kulplased on just see nutikam haru. Kulplaste kõige suuremaks unistuseks on saada pai. Jah, ühte hella, väikest, sooja paid. Hella pai eest on kulplased nõus loobuma kõigest, mis neil hinge taga on. Aga seda paid pole võtta mitte kusagilt. Ühel päeval teatatakse raadiost, et Paide linnavalitsus on alustanud plastpakendite kogumise aktsiooni. Vastutasuks lubab korraldaja, et kõigile tublidele jäätmekogujatele on auhinnaks pikk pai...

Ühes köögikapis toimetab detektiivibüroo „Mesi ja Lusikas“, mida juhivad Härra Mesi ja Doktor Lusikas. Ühel päeval pöördub tublide detektiivide poole Proua Pärm, kes tunneb muret oma sõbra Veepudeli saatuse pärast. Koos kapis elades oli Veepudel Proua Pärmile tihti põnevalt rääkinud oma tulevikust, sellest kuidas ta plastikpudelist pandipakendina saab hiljem taaskasutusse suunatuna uue elu, ning mis võimalused talle avanevad. Plastikust saab teha näiteks jalgpallisärgi või vaiba. Ometi läheb kõik teisiti. Proua Pärm oli tunnistajaks sellele, et tema sõber visati lihtsalt prügikasti. Proua Pärm palub kuulsate detektiivide abi, et oma sõber leida.

Meil kõigil on seda. Me kõik toodame seda päevast päeva, kes rohkem, kes vähem. Teda on igal pool. Mõnel on seda palju, mõnel vähe. Mõne jaoks on ta suur probleem, mõni isegi ei märka seda. Mõne jaoks võib ta olla elu ja surma küsimus. Mõne jaoks tüütu paratamatus. Ta on elu loomulik osa. Ta võib olla eemaletõukav, ebameeldiv, ohtlik, aga ta võib olla ka huvitav, põnev, inspireeriv. Talle saab anda uue elu.

„Merele!“ räägib kolmest muuseumitöötajast, kes saavad õhtuti peale tööd kokku, et teha midagi sellist, mida korralikud ja endast lugupidavad täiskasvanud tavaliselt ei tee – nad mängivad.

Aga see pole niisama mängimine. Iga kord toob keegi kaasa muuseumi kogudest ühe maali, mis annaks inspiratsiooni uueks mänguks. Täna õhtul siis seilatakse merele, pea ees otse tundmatusse.

 

 

 

Lavastaja: Mart Kampus
Näitlejad: Aita Vaher, Kristo Toots, Kaido Rannik
Kujundus ja nukud : Annika Lindemann ja Laura Verte
Projektijuht: Eeva-Kirke Aarma

Dramaturg-lavastaja: Kaido Rannik

Kunstnik: Rosita Raud

Muusikaline kujundaja: Sofia Joons

Mängivad: Piret Krumm (Draamateater), Mirko Rajas (NUKU), Garmen Tabor (külalisena), Toomas Tross (Piip ja Tuut Teater), Kata-Riina Luide (Ugala), Kristo Toots, Karel Rahu, Maritta Mark, Kärolin Kikas, Anna Regina Kalk

Mängivad: Aita Vaher (külalisena) ja Kristo Toots

Nukukunstnik ja valmistaja: Eeva Kirke Aarma

Kostüümid: Jana Volke

Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja: Kaido Rannik

Lavastaja: Kaido Rannik

Mängivad: Aita Vaher, Veljo Reinik ja Kristo Toots või Kaido Rannik

Dramaturg: Silvia Soro

Kunstnik: Jana Volke

2010. aasta oli lugemisaasta.

Selle raames korraldas MTÜ Miksteater koolide põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ühislugemiste sarja "See loeb".

Kuna vastukajad olid väga positiivsed, otsustasime oma ühislugemisi jätkata.

Lavastaja: Kaido Rannik

Kunstnik: Jana Volke

Muusikaline kujundus: Toomas Lunge

Osades: Maarja Mitt, Aita Vaher, Kristo Toots, Taavi Tõnisson, Kaido Rannik, Arno Suislep, Anna Regina Kalk ja Jörgen Läänerand

Idee autorid: Kristo Toots ja Kaido Rannik

Lavastavad ja mängivad: Aita Vaher, Kaido Rannik ja Kristo Toots

Kostüümide autor: Jana Wolke

Lavastus põhineb loodel doktor Johann Faustist.

Kunstnik: Jana Wolke

Osades: Lee Merila, Kristo Toots, Helvin Kaljula (külalisena) ja Kaido Rannik

Lavastus on valminud Matthias Johann Eiseni muinasjutu ainetel rühmatööna.

Kunstnik: Jana Wolke

Mängivad: Lee Merila, Kaido Rannik ja Kristo Toots

Haarav, humoorikas ja samas liigutav lugu kodutust mehest, kes peab pargipingil üksinduses oma unistuste jõuluõhtut. Siis aga sekkub tema ellu miski, mis ähvardab kogu ta senise elu pea peale pöörata. 

"Pink" on universaalne lugu inimeseks olemisest, mis arusaadav ja loetav nii väikestele kui suurtele vaatajatele. 45 min jooksul ei lausuta laval ühtki sõna. Neid lihtsalt pole vaja. Kõik on niigi selge.

Armsad olid mulle need õhtud, millal isa meile ennemuistseid jutte puhus, meid sülle võttis, põlvedel sõidutas, härjapilli lõi, hüpatas ja mängitas - armsad olid nad! Puhus siis isa meile lugusid kõiksugut imelikkudest ja igapäevastest juhtumustest, huntidest ja karudest, rebastest ja tarkadest lindudest, heast ja halvast vennast, isesaagivaist saagidest, iseraiuvaist kirveist, tuulest ja tormist ning tuhandest muust asjast.

 

Proov ühes vaatuses.

Kulisside taha kiigata on saanud vähesed. Meie tahame vaatajatele seda võimalust pakkuda.

On kaks näitlejat, kes teevad proovi ühe tekstiga, et minna castingule. See oleks nende elu šanss läbi lüüa, pääseda suurele lavale.

Aga see ei ole lihtne, sest hakkama tuleb saada ise. Lavastajat ei ole, kunstnikku ei ole, muusikalist kujundajat ei ole, valgustajat ei ole, inspitsienti ei ole, isegi koristajat ei ole. Ideed ka ei ole. On ainult lehekülg dialoogi, mis tuleb silmapaistvalt ette kanda. Aga millestki tuleb ju alustada.

Miks teater? Mis on teatri mõte? Mis on elu mõte? Kuidas teater toimib? Kuidas näitleja roll valmib? Kuidas ta seda teeb?